Vaginaalsed infektsioonid ei tunne vanusepiire!

Trihhomonoos on üks maailmas enim levinud suguhaigusi, mida esineb nii naistel kui ka meestel, võttes arvesse selle esinemissageduse varieeruvust seoses geograafiliste ja rassiliste tegurite ning hügieenitingimustega.

Tupeinfektsioonid võivad olla bakteriaalset (bakteriaalne vaginoos, trihhomonoos), pärmseente (kandidiaas) või viiruslikku (herpes) päritolu ning need mõjutavad suguelundeid, põhjustades enam või vähem tõsiseid probleeme. See ei ole mitte ainult tõsise haigusseisundi sümptom, vaid põhjustab selle all kannatavale naisele piinlikkust.

Enim levinud tupeinfektsioonid


Vulvovaginaalne kandidiaas

Kas teadsid, et umbes 75%-l viljakas eas naistest on vähemalt kord elus pärmseen ja enamikul neist see kordub?

Vulvovaginaalne kandidiaas on levinud infektsioon, mida põhjustab pärmseen (Candida albicans). Seda leidub loomulikuna mitmes kehaosas (suus, tupes, seedekulglas) ja sellele on iseloomulik rohke niiskus, mis võib teatud tingimusel muutuda patogeenseks. Candida põhjustatud tupeinfektsioonid on väga levinud teismelistel tütarlastel, viljakas eas ja aktiivset suguelu elavatel naistel. Lisaks esineb sellist infektsiooni asümptomaatilisel kujul ka väikestel tüdrukutel ja meestel.

Selle infektsiooni peamised põhjustajad on psühhofüüsiline stress, diabeet, ravi suures annuses laia toimespektriga antibiootikumidega. Viimane põhjustab probiootikumite ehk nende seente loomulikku vohamist takistavate „sõbralike” bakterite defitsiiti. Vulvovaginaalse kandidiaasi sümptomid on paks valge kohupiimataoline voolus tupest, tupe ja häbememokkade sügelus, ärritus ja/või kipitus, punetus, valu urineerimisel ning mõnel juhul valgete laikude esinemine tupepiirkonna nahal. Enamasti on võimalik kandidiaasi ära hoida, kui hoida suguelundid kuivad ja puhtad.


Klamüüdia

Klamüüdia on üks maailmas kõige enam levinud suguhaigusi.

Seda infektsiooni põhjustab mikroorganism nimega Chlamydia trachomatis. Haigus võib edasi kanduda kaitsmata vaginaalse, anaalse või oraalse vahekorra ajal või emalt lootele.

Enim levinud sümptomid on ebanormaalne tupevoolus ja suguelundite sügelus. Enamjaolt esineb seda infektsiooni aktiivset suguelu elavatel naistel, kõige enam esineb seda 20. eluaasta paiku; 75%-l juhtudest kulgeb haigus sümptomiteta. Seetõttu juhtub sageli, et haigus jääb ravimata ja toob mõnel juhul kaasa raskeid tagajärgi. Infektsiooni ärahoidmiseks soovitatakse kasutada iga vahekorra ajal õigesti kondoomi ning käia regulaarselt spetsiifilistel günekoloogilistel läbivaatustel ka siis, kui see ei tundu vajalik.


Trihhomonoos

Trihhomonoos on üks maailmas enim levinud suguhaigusi, mida esineb nii naistel kui ka meestel, võttes arvesse selle esinemissageduse varieeruvust seoses geograafiliste ja rassiliste tegurite ning hügieenitingimustega.

See patogeenne organism levib enamasti sugulisel teel, ent võimalik on ka kaudne nakatumine saastunud riiete või esemete, näiteks rätikute või aluspesu kaudu. Probleem puudutab peamiselt naisi vanuses 16–45 eluaastat, seda nii suurema kokkupuute tõttu ohuteguritega kui ka tupeepiteelis leiduva glükoosi tõttu, mis on peamine Trichomonas vaginalis'e vohamist soodustav tegur. Trihhomonoosiga kaasneb palju erinevaid ja enamasti ärritavaid sümptomeid, sealhulgas tugevalõhnaline tupevoolus, tupe sügelus või ärritus, valulik vahekord ja tupeveritsus. Meestel ei tekita trihhomonoos enamasti mitte mingisuguseid sümptomeid.


Gardnerella vaginalis

Gardnerella vaginalis’e põhjustatud infektsioone esineb kaks korda sagedamini kui Candida albicans'i infektsiooni.

Gardnerella vaginalis ja Candida albicans on bakterid, mida esineb soolestiku mikroflooras loomulikuna. pH väärtuse muutudes väheneb tupe ökosüsteemi kaitsvate laktobatsillide hulk ja tekib infektsioon. Ohutegurid on kaitsmata vahekord erinevate partneritega, puudulik või halb intiimhügieen, antibiootikumide liigtarvitamine, tupesiseste rasestumisvastaste vahendite kasutamine, rasedus ja geneetiline eelsoodumus. Sellele infektsioonile iseloomulik sümptom on tugev ja ebameeldiv mädanevat kala meenutav lõhn, mis on ka üks võimalus haigust diagnoosida. Teised sümptomid on tupevoolus, hallikasvalge eritis, kipitustunne vahekorra ja urineerimise ajal. Ent see infektsioon võib esineda ka sümptomiteta. Sellistel juhtudel soovitavad günekoloogid järgmisi haiguse ennetuse viise.

  • Vältige sünteetilise aluspesu ja liibuvate rõivaste kandmist.
  • Vahetage menstruatsiooni ajal sageli sidemeid.
  • Kasutage vahekorra ajal alati kondoomi, ka kindla partneri puhul.
  • Günekoloog võib ravi ajal soovitada vahekorrast hoidumist.
  • Kasutage alati isiklikke hooldusvahendeid, ärge jagage neid mitte kellegi teisega.
  • Olge füüsiliselt aktiivne ning toituge tervislikult ja tasakaalustatult.
  • Vältige liiga sagedast pesemist, et mitte hävitada keha loomulikku kaitset.

Genitaalherpes

Genitaalherpes on nakkushaigus, mida põhjustab Herpes simplex'i (HSV) viirus, sama patogeen, mis tekitab ka harilikku huuleherpest, kahjustades nahka ja suguelundite limaskesti, mõnel juhul ka pärakuava ümbrust. Viirus kandub edasi kaitsmata seksuaalvahekorras nakatunud inimesega. Nakkusoht suureneb immuunsuse nõrgenedes, stressist, hormonaalse tasakaalu vähenemisel ja immuunsüsteemi häirete puhul.

Esmane sümptom on väikesed punased villikesed suguelunditel või pärakus, mis põhjustavad paikset sügelust, kipitust ja punetust. Viiruse ravimiseks kasutatakse nakatunud piirkonnal viirusvastaseid kreeme ja suukaudseid viirusvastaseid ravimeid, näiteks atsükloviiri, hoolimata sellest, et ükski farmakoloogiline ravi ei ole tõestatult seda viirust hävitada suutnud.

Günekoloogi osa on alati tähtis, eriti juhul, kui haigus kipub korduma.

Antud leheküljed on kõigest teavitavad. Need ei ole ühelgi juhul mõeldud asendama ega suuda asendada GÜNEKOLOOGI. Kui teil esineb mõni siin kirjeldatud sümptomitest, pöörduge günekoloogi poole!